Kuidas valmistada telekineesi vahendit?

Spiraali valmistamiseks vajad:

• õhukest ja kerget paberilehte;
• harilikku pliiatsit;
• kääre;
• värvilisi pliiatseid või viltpliiatseid spiraali kaunistamiseks;
• siidiniiti, millest saab eraldada ühe võimalikult peenikese kiu;
• teipi;
• suurt läbipaistvat klaaskolbi või klaasvaasi, mille kõrgus on vähemalt 50 cm.

Kõik vajalik tasub enne alustamist enda ette valmis panna. Nii saad keskenduda tööle ning vähendada vajadust vahendit hiljem liigutada.

Võta paberileht ja joonista sellele hariliku pliiatsiga spiraal.

Spiraali riba võiks olla kogu ulatuses umbes 0,5–1 cm lai ning lõpu poole järk-järgult kitseneda.

Alusta joonistamist keskelt ja liigu väljapoole. Jäta keskele piisavalt suur osa, et sinna saaks hiljem kinnitada riputuskiu.

Enne väljalõikamist võid spiraali värviliste pliiatsite või viltpliiatsitega kaunistada.

Värvid võid valida enda tunnetuse järgi. Mõnele sobib üks toon, teine eelistab mitme värvi kombinatsiooni.

Väldi väga paksu värvikihti, sest see võib muuta spiraali kaalu ja tasakaalu.

Lõika spiraal kääridega mööda joonistatud joont välja.

Liigu rahulikult välisservast keskpunkti poole. Väldi paberi kortsutamist ja rebenemist ning püüa säilitada riba võimalikult ühtlane laius.

Pärast väljalõikamist vaata spiraal üle. See võiks vabalt rippuda ning olla ilma tugevate voltide ja kõverdusteta.

Kui spiraal sai valmistamise käigus tugevalt kahjustada, tasub teha uus.

Spiraali riputamiseks kasutatakse võimalikult peenikest kiudu.

Selleks võta siidiniit ja eralda sellest üks võimalikult peenike üksikkiud.

See on oluline detail. Tavaline niit on spiraali jaoks sageli liiga jäme ja raske. Üksik siidikiud võimaldab spiraalil palju vabamalt liikuda.

Käsitse kiudu ettevaatlikult, sest see on väga õrn. Jälgi, et see ei läheks sõlme ega katkeks.

Kinnita siidiniidist eraldatud peenike kiud spiraali keskosa külge.

Kiu teine ots kinnita teibiga klaaskolbi või klaasvaasi ülemise osa külge.

Spiraal peab jääma anuma sisse vabalt rippuma.

Kontrolli, et see ei puudutaks klaasi seinu ega põhja ning selle ümber jääks piisavalt vaba ruumi.

Klaaskolb või klaasvaas võiks olla vähemalt 50 cm kõrgune. Suurem anum annab spiraalile rohkem ruumi vabalt liikuda ja pöörelda.

Spiraal on väga kerge ning reageerib kergesti õhu liikumisele.

Klaaskolb või suur klaasvaas aitab vähendada tuuletõmbuse, hingamise ja inimese liikumisest tekkiva õhuvoolu mõju.

See võimaldab spiraali liikumist tähelepanelikumalt jälgida.

Klaasanum peab olema läbipaistev, et spiraal oleks eri suundadest hästi nähtav.

Valmis vahendile tasub leida kindel koht.

Väldi otsest päikesevalgust, radiaatoreid ja teisi soojusallikaid. Ebaühtlane soojenemine võib tekitada klaasanuma sees õhu liikumist, mis omakorda võib panna kerge spiraali pöörlema.

Samuti väldi tuuletõmbust, töötavat ventilatsiooni ja tugevat vibratsiooni tekitavaid seadmeid.

Kui spiraal on valmis ja oma kohale asetatud, ei ole vaja kohe harjutama hakata.

Lase sellel rahuneda ja uue keskkonnaga kohaneda. Võimalusel jäta valmis vahend enne esimest pikemat vaatlust vähemalt ööpäevaks oma kohale.

Seejärel jälgi, kuidas spiraal tavatingimustes käitub.

Märka:

• kas spiraal püsib paigal;
• kas sellel on mõni loomulik pöördumissuund;
• kui kiiresti see pärast anuma puudutamist rahuneb;
• kuidas reageerib ruumi temperatuuri või teiste tingimuste muutumisele.

Mida paremini tunned oma vahendi tavapärast käitumist, seda lihtsam on harjutamise käigus muutusi märgata.

Paberist spiraal on üks lihtsamaid telekineesi harjutusvahendeid.

Kogemuse kasvades kasutatakse praktikas ka teistsuguseid esemeid: erineva raskusega ripatseid, kompassinõelu, pöörlevaid konstruktsioone ning esemeid, mis liiguvad horisontaalsel pinnal või vee peal.

Alustamisel ei ole aga vaja keerulisi vahendeid.

Oluline on valmistada üks lihtne ja tundlik spiraal, õppida seda hästi tundma ning jälgida tähelepanelikult nii vahendit, ümbritsevat keskkonda kui ka enda seisundit.

Ka vahendi valmistamine ja tundmaõppimine on osa telekineesi praktikast.